Kooli ajalugu

Kust algab kultuurilugu? Mida me hindame ja püüame oma lastele edasi anda? Palju sellest on stalinlikel ja seisakuaegade rahvuskultuurivaenulikel aastatel maha vaikitud, kõrvale tõrjutud või väärastunud, kuid armastust oma esiisade maa ja rahva vastu ei ole suudetud meie südametest välja kiskuda.

Rõõmu ja uhkusega võime tagasi vaadata oma paikkonna koolihariduse 325 aasta pikkusele ajaloole, teadvustada, et meie esiisad juba 17. sajandil kirjaoskajate rahvaste perre astusid ning et juba 16 sajandist alates arenes eesti kirjasõna ja trükiti eesti raamatuid. Kõik see kohustab praegusi Eesti koolide õpilasi väärikalt jätkama hariduse traditsiooni.

Ei ole kaugeltki tähtsusetu, et meie küngastikulises ja metsadesse peitunud Karulas alustas esimene kool tegevust juba 1687. aastal, kantud Eesti rahvuskoolide isa Bengt Gottfrid Forseliuse mõttejõust ja oma aja kohta imetlevast humaansuse- ja demokraatiataotlusest põlatud Eesti maarahva, meie esiisade vastu. Just siit oleme omandanud selle hariduse ja kultuuri järjepidevuse, mis on võimaldanud meil üle elada väärastused ja vägivalla meie kultuuri kallal ning jätkuvalt pürgida hariduse valguse poole.

Kõige esmased teated Forseliuse kooli olemasolu kohta Karulas saame tolleaegse Tartumaa praosti, Sangaste kirikuõpetaja Ch. Rauscherti aruandekirjast Forseliusele 20. mail 1687. aastal. Muude andmete hulgas kirjutab ta Karula kohta, et kuna seal pastor sel aastal hilja oma kogudusse tuli, ei ole seal kooli alal midagi iseäralikku toimuda saanud. Siiski on kogunenud 5 õpilast, kes katekismuse järgi on lugemist alustanud (“Weil der Hr. Pastor zu Carolen spät zu der Gemeinde kam, hat wegwn einer Schule daselbst nichts sonderlich geschehen können; jedoch haben sich 5 Schüler eingefunden, dafon der eine auf Osten in der kirche aufm Catechismo zu lesen anfangen.”) Jutt on Karulasse sel aastal tulnud uuest õpetajast, eesti keele arengus väga suurt osa mänginud pastor Johann Hornungist, kes koos oma venna Andreas Hornungiga oli üks tulisemaid Forseliuse keele- ja pedagoogikauuenduste pooldajaid Eesti rahvakoolides, nii et meil on põhjust oletada, et just tema juhtimisel Karula kool õige hoo Forseliuse vaimus sisse sai. Kes kooli esimesi 5 õpilast õpetas, ei ole siiani õnnestunud välja selgitada. Kõrvalasuvas Sangastes, mis kuulus administratiivselt tollal ühe mõisniku valdusesse, töötas Ch. Rauscherti juhtimisel kool 60 õpilasega ja seal oli õpetajaks Forseliuse 15 aastane õpilane Bengt Adamson, keda Rauschert ei väsi kiitmast hea õpetuse eest. Võib ainult oletada, et sealtkaudu tulid õpetajad ka Karulasse. Kus täpselt asus Forseliuse kool Karulas, ei ole teada. Kuid on teada, et koolimaja ehitati ning et selle tarbeks lasi Sangaste – Karula riigiametnik oberst von Budberg viimase taliteega 1688 a. kevadel palgid välja vedada. Ettenähtud koolimaja oli 1693 a. veel üle andmata. Põhjasõja järel oli kool mõistagi hävinud ja ehitati üles 1730. aastal oma aja kohta küllaltki esinduslikuna – 1 “toa”, 2 “kambri”, 4 akna ja 1 ahjuga. Karula kodu-uurija Peeter Puuderselli arvates tuleb vana köstrikooli asukohta otsida hilisema kihelkonnakooli kivihoone lähedusest, kas see aga ka esimese Forseliuse-kooli aset märgib, ei ole meile teada.

Kool aga töötas ja kirjaoskus levis, nii et Karula kihelkonna kirjaoskus oli veel terve järgneva sajandi jooksul üllatavalt kõrge, nagu näitab kirikuvisitatsioon 1777. aastal.

1719 a., kui kõikehävitav Põhjasõda veel lõppenudki polnud, toimus Karula pastoraadis samuti kirikuvisitatsioon, millest võtsid osa ka Karula kihelkonna mittesaksa kiriku-eestseisjad Kauro Peeter ja Tsilimiku vana Jaan (“Caura Peter undt Zilly Micko Jahn ein Alter”). Karula kooliolude kohta andis seletust Otepää õpeaja Johann Grot, kes teenis sel ajal ka Karulat. Kuna talupojasõbralik ja sügavalt haritud õpetaja Johann Hornung, kes kõigis Põhjasõja koledustes oma koguduse juurde jäi ja ei põgenenud, oli vene vastases spionaažis kahtlustatuna vangistuses ja vangis 1715. aastal surnud. Muude paljude küsimuste seas kihelkonna kirikuolude kohta oli ka küsimus, kas kirik külades selleks ettenähtud kohtades kohustuslikku katehhisatsiooni (katekismuse tundmise) kontrolli teostab. Nendel katehhisatsioonidel kontrolliti ka laste lugemisoskust. Pastoril ei olnud selle kohta midagi kaevata. Peale selle küsiti, kas talupoja noorsugu on kiriklikult korraldatud talve ajal koolides olemas ja selle peale olid õpetajal “kaasas mõned lapsed, kes väärt on ja teised on pea kõik sellesama kooli läbi teinud”. Siit selgub, et mingisugune koolikorraldus Rootsi ajast püsis veel ka Vene tsaaririigi algusaastail, vaatamata sõja metsikule laastamisele.

Vene valitsuse koolikorraldus (patent) ilmub 18. aprillil 1765. aastal. Selle kohaselt avatakse Karula kihelkonnas peale nimetatud köstrikooli, kus sel ajal õpib 14 last, veel 8 mõisakooli – Karula vallas 2, Kaagjärvel 1, Jaugamõisas (Karula kihelkonna alla kuulunud Vana-Antsla mõisa karjamõisas) 1, Korijärvel 2, Iigastes 2. Lisaks on uue, talupojalaste haridusele suurt tähelepanu pöörava Karula kirikuõpetaja Colestin Helingi (Karulas 1759-1779) juhtimisel väga elav koduõpetus. Karula kihelkonna Karula valla mõisa-, hiljem vallakoolide asukohad on jäänud aastasadade vältel väga stabiilseks – üks Alakonnu-Kolski-Rebase-Madsa piirkonnas, teine Kauro-Nigle-Paltsaare-Tüüra talude ringis, olenevalt sellest, millise talu rehetare oli kõige sobivam parajasti lastele peeruvalgel, hiljem juba küünla- või petrooleumlambi valgel kirjatundmise vagude ajamiseks. Nendesse traditsioonilistesse kohtadesse jäid koolid kuni eelmise sajandi 60-ndate aastateni, vastates kõige paremini sajandite vältel välja kujunenud kohaliku asustuse nõuetele, mil rahvuskultuuri sihikindlas hävitamiskampaanias suleti ka need koolid, tuues korvamatut kahju paikkonna kultuurielule ja majandusele.

Tolleaegsed koolid olid teadagi usuõpetuskoolid, kus õpetati aabitsa, katekismuse ja lauluraamatu järgi lugema, katekismust tundma ja kirikulaule laulma. Kuid kirjaoskuse levikuga muutus talupojale kättesaadavaks ka muu tol ajal eesti keeles ilmuv kirjandus ja tõusis märgatavalt tema eneseväärikus. Kirjutamisoskus tuli tunduvalt hiljem. Eesti talupoegade janu hariduse järele, vaatamata äärmuslikule ja kasvavale majanduslikule viletsusele, hämmastas ärksaid saksa soost kirikuõpetajaid-estofiile. Sangaste õpetaja Ch. Rauschert kirjutab juba 18 sajandi algul: “Kes õppida tahab, võib teha seda hästi. Karjased käivad loomade taga ja loevad raamatut. Mõned õpetavad kodus oma vendi lugema, teised juhatavad omakseid paluma ja laulma. Kes oleks julgenud arvata, et eestlane selleks valmis on? Kes oleks võinud arvata, et nii lühikese ajaga mitmes talupojamajas katekismus, laulu- ja palveraamat ning Vastne Testament kahes eksemplaris olemas on?”

1777. aastal kirikuvisitatsioonil oskas Karula kihelkonna 4819 koguduseliikmest 3142 inimest lugeda – igas talus oli vähemalt üks kirjaoskaja. 1777. aastal õppis Karula köstrikoolis 15 last. Mõisakoole oli Karula vallas lisandunud veel üks, pastoraadis kiriku juures, kuid Korijärve koolid ei töötanud. Üldse õppis mõisakoolides 143 last.

Koolide areng sel ajal olenes väga suurel määral kohalike kirikumeeste huvist eesti talupoja, tema keele ja kultuuri vastu. Seetõttu ei jõua me küllalt tänada neid kõrgelt haritud kirikuõpetajaid, tänu kellele eesti rahva haridustasemele pandi selline alus, mis võimaldas tal oma lühikese vabadusaja vältel tõusta maailma haritud rahvaste tasemele ja seda hariduse potensiaali säilitada siiamaani.

Karula kihelkond võib tänuga meenutada maarahva keelt ja kultuuri austanud ja edasiarendanud õpetajaid Johann Rossihniust, Johann Hornungit, Coelestin Helingit, Friedrich Ferdinand Meyerit jt. Kuid on tulnud ka taluda kultuurivaenulikke ja talurahvast põlgavaid ja halvustavaid kirikuteenreid. 1786. a. kirikuvisitatsioonil on selgesti tunda, kuidas Coelestin Helingi surma järel (1779. a.) on Nathanael Wicki ajal Karula koolielu armetult alla käinud: kooliskäimine on muutunud korratuks, koolmeistrid ei saa oma palka kätte. Korijärve koolid ikka ei tööta. Ülejäänutest töötavad 4 viletsates talurehtedes, 2 mõisarehtedes ja ainult 1 Kaagjärvel talumajas. Ainsaks hüveks on see, et köstrikool on saanud 1785. aastal korraliku kivimaja. Seal õpetab sel ajal köster Karl Gustavson.

1815. aastal selgub, et koolitöö on veel enam tagurpidi läinud. Kontrollimisel ei oska kihelkonnast paljud lugeda. Köstrikoolis käib ainult 6 õpilast. Enamik mõisakoole seisab, ainult kahel mõisal on korralikud koolimajad. Iigaste ja Vana-Antsla koolid asuvad kõrtsihoonetes. Karula ja Kaagjärve koolid on vanadusest kõlbmatuks muutunud.

1824. aastal asub Karula kirikuõpetaja kohale Fr. Ferd. Meyer ja sajandi 30-ndateks aastateks on märgata kooliolude tunduvat paranemist. 350-st koolikohustuslikust lapsest käib koolis 215 last. Koduõpetust saab 360 last. Kihelkonnakooli loomiseni aga, mida nõuab 1819. aasta talurahvaseadus, veel ei jõuta. Põhjusi on palju: suured kulud kiriku põhjaliku remondiga, kirikupatrooni, Karula mõisniku J. D. E. von der Brüggeni surm 1838. aastal ja tema pärijate käest mõisa oksjonile minek, kus selle omandab uus mõisahärra, Fr. M. von Grote; ikaldus ja nälg (1840-1841) ja sellele järgnenud talurahva rahutused, mis kulmineeruvad massilise vene- õigeusku minekuga hingemaa saamise lootuses (1846-1848). Kirikukroonikas kirjeldatakse kohutavat viletsust ja nälga kihelkonnas, mille ajal on Alakonnu koolmeister Taavet Latik koos maata jäänud venna Juhaniga kogunud 25 talumeest ja läinud jala Riiga uut usku tooma, kust tagasipöördumisel ta Võnnus järelesaadetud köster Moritz Treumuthi ja “mõnede sõdurite” poolt kinni peetakse ja tagasi tuuakse. Selle järel toimub kohe Alakonnu kooli katsumine ja 30. mail 1842 on seal juba uus koolmeister Andres Kannuluik.

1842. aasta kevadel on “koolikatsumine” ka teistes Karula kihelkonna koolides. Koolkonvendi protokollist nähtub, et kõik ümbruskonna mõisnikud nõuavad ainult talupoja karmi trahvimist koolist puudumise pärast, samal ajal kui õpetaja Meyer peab vajalikuks igakülgse abi andmist äärmises viletsuses vaevlevale talupojale, talle raamatuid levitada ja head õpetust anda. Inimesed häbenevad kirjaoskamatust ja õpetaja Meyer nõuab koolidele raamatute vara muretsemist. Kihelkonnas loeb hästi 223 last ja veerib 439 last. Kirjutada oskab ainult 14. Vallakoolid töötavad Karulas (koolmeister Andrus Kannuluik), Pikkjärvel (Peeter Kruse), Vana-Antsla vallas Tiksil (Kaspar Wallner), Patuperal (Juhan Reiljan), Sangaste vallas Meigal (Jaan Asserus), Karula pastoraadi kool Kubjal (Hindrich Koch) ja Iigastes (Hindrik Braun).

Ülimalt huvitav on F. F. Meyeri poolt ära toodud õpperaamatute nimekiri 12. juuni 1843. a. kooliaruandes, kusjuures ilmneb, et pooled kuuluvad talupojalastele endile – tähendab taludes olid juba raamatud. Kõik F. F. Meyeri poolt esitatud andmed on imetlusväärselt korrektsed ja täpsed. 1848. aasta aruandes ei märgita mitte ainult laste arvu koolides ja nende edasijõudmist erinevates ainetes, vaid ka andmed koolmeistrite elutingimuste kohta. Alakonnul on uus koolmeister Mihkel Kronberg ja koolimaja on 21. jaanuaril põlema läinud, kuid mitte päris maha põlenud; Pikkjärvel on Peter Kruse tingimused head, ainult koolituba on talvel külm; Iigaste koolmeistri elutingimused on õige viletsad, ülejäänutel kõigil head. Kui asub ametisse õpetaja Willigerode, muutuvad sissekanded üldsõnalisteks ja mittemidagiütlevateks ja võib oletada ka huvi ja tähelepanu langust kooliolude suhtes.

Karula kihelkonnakooli avamiseni jõutakse alles 1850. aastal. Õiget hoogu aga ei saa ta ka siis sisse – 1857. aastal õpib seal ainult 2 poissi ja 2 tüdrukut (viimane fakt on märkimisväärne, sest tütarlaste koolitamist peeti tol ajal üldiselt ebasoovitavaks). 1878. aastal jääb kool laste puudumise tõttu hoopiski seisma. Tegelikult tegutseb ta küll edasi era-algkoolina vana köstri Carl Stimmi ja noore köstri Hendrik Bergmanni juhtimisel, nii et tolleaegselt võimalik haridus Karula kihelkonnas ei katkenud. H. Bergmann avab uuesti köstrikooli 1893. aastal 45 poisi ja 19 tütarlapsega. 1905. aastast muudeti kool 2-klassilisest 4-klassiliseks.

1869. aastal juhatab Karula kihelkonnakooli köster Carl Stimm. Vallakoolide koolmeistrite haridustase on märgatavalt tõusnud, õpilaste arv kasvanud. Patupera koolis õpetab seminariharidusega Johann Rebane (lapsi 90) ja tema kõrval abiõpetajana H. Rebane. Karula (Madsa) koolmeister Jaak Paijo on õpetajaeksamid sooritanud ja abikoolmeistriks on P. Siim (lapsi 128, 51 poissi, 68 tüdrukut). Karula pastoraadikooli koolmeister Eller on samuti õpetajaeksamid sooritanud (lapsi 54). Käägjärvel on koolmeister J. Säinas õpetajaeksamid sooritanud (koolis 54 last). Tiksi koolmeister J. Uibopuu on õpetajaeksamid sooritanud ja abiõpetajana töötab M. Puusepp (lapsi 37). Iigaste koolmeister J. Raudsepp on samuti eksamid sooritanud (koolis 26 last). Pikkjärve (Tüüra) koolmeister Adam Pellekais on ainuke kihelkonna koolmeister, kes ei ole õpetajaeksameid sooritanud, kokku õpib Karula kihelkonnakoolides 500 last. Koolide majanduslik seisund on jätkuvalt väga vilets ja õpetuse kvaliteet oli otseses sõltuvuses koolmeistri teadmistest ja entusiasmist.

1848. aastal oli kihelkonda ulatuslik vene-õigeusu kogudus tekkinud ja Vissi vene kirik ehitatud. Selle juurde arvati Vissi vene kihelkonnakool. Venestusperioodil laienes sunduslik vene keele õppimine ka luterlikele vallakoolidele, mille tõttu mitmed koolmeistrid, kes vene keelt ei vallanud, kaotasid oma koha. Vallakoolides valitses veel 1880-ndail aastail mitmeastmeline süsteem, osa lapsi käis üks kord kuus kooli juures “näitamas”, osa käis iga päev koolis ja osa käis kuus nädala koolmeistri juhatusel koolitööl. Sel ajal oli Karulas kirikuõpetajaks Eduard Paslack (1871-1900), kes oli kirglik venestuse vastane. Luteri vallakoolide kaitseks vene koolideks muutmise vastu õnnistas ta koolimajad pühakute nimel palvemajadeks (Peetri, Johannese, Jakobi jne nimel).

Võitluses esimese eestikeelse kõrgema kooli, Aleksandrikooli avamise eest paistis Karula kihelkond eriti negatiivselt silma. Leidus üks talumees, kes avaldas “Postimehes” artikli Aleksandrikooli avamise vastu. Ja seda ajal, kui kogu Eesti rahvas vaimustusega toetas korjandust esimese emakeelse kõrgema kooli rajamiseks.

Sajandivahetus ei too Karula kihelkonna koolioludesse olulist paranemist. Samal ajal ei tundu koolielu olevat ainult hall tuupimine viletsalt varustatud koolides. On kirjeldusi ajalehtedes Karula mõisnike von Grotede poolt korraldatud koolide jõulu- ja kevadpidudest laulu ja mängudega. Tegutsevad laulukoorid, 1897. aasta 15. juunil andis Karula kirikus kontserdi kuulus lauljanna Aino Tamm.

Luteri kihelkonnakool ja vallakoolid läksid Eesti Vabariigi rajamisel ühtlustatud 6-klassilise algkoolide võrgu koosseisu. Karula kihelkonnas anti Kaagjärve ja Iigaste 6-klassiliste algkoolide kasutusse samanimeliste mõisate hästi korrastatud härrastemajad, Patupera ehk Peetri algkool ja Madsa algkool alustavad uutes, selleks ehitatud majades. Tüüra 4- klassiline algkool suleti 1923. aastal ja avati samal aastal Pikkjärve 6-klassiline algkool endiste Vissi vene-õigeusu kihelkonnakooli ruumides.

Aastatel 1919-1922 töötas Karulas isegi keskkool. Selle rajajaks erakeskkoolina oli Valga Kommertskooli endine direktor Tõnis Grunthal, kes tuli Karulasse pärast kommertskooli Venemaale evakueerimist 1917. aastal. Kooli käimapanemiseks tuli ületada uskumatuid raskusi selleks, et ka selle kauge paiga lastele võimaldada kergemini keskharidust saada. Kooli eluiga ei olnud pikk, ei suudetud ületada majanduslikke raskusi, viimaseks juhatajaks oli Emilie Lattik-Kotilõim, kes juba pikki aastaid enne seda oli olnud Karula koolides õpetajaks. Ka pärast keskkooli sulgemist töötas ta Pikkjärve ja Madsa koolide õpetajana kuni surmani 1943. aastal. Ta on maetud Karula vanale kalmistule nagu suur hulk teisi enne teda Karula koolipõldu kündnud köstreid ja koolimehi (Karl Gustavson, Gustav Treumuth, Carl Stimm ja paljud teised). Viimane töötas Karula koolipõllul 50 aastat. Karula keskkooli viimas lennu lõpetas ka Karula kodu-uurija, Madsa Algkooli kauaaegne õpetaja ja direktor kuni kooli sulgemiseni 1956. aastal Peeter Puudersell. Pikkjärve Algkooli juhatajaks oli kuni emigreerumiseni 1944 aastal võimekas koolimees, suur seltsi- ja muusikaelu edendaja Karulas Voldemar Suigusaar.

Karula koolielu hakkas tagurpidi käima alates 1945. aastast, mil arreteerimiste, küüditamiste, sundkollektiviseerimise ja nendele järgnenud massilisele põgenemisele kaevandusrajoonidesse tühjenes kihelkond noortest, töövõimelistest peredest, seega ka lastest. Väikeste eesti koolide sulgemiskampaanias 1960-1964 suleti kõik loetletud koolid Karulas. 1964. aastal asutati Lüllemäe 8-kl. kool selleks ehitatud uues koolimajas, püüdes ka nimega olematuks kustutada Karula iidset, traditsioonilist kultuurikolde nime. Et veel ähmastada paikkonna kultuuriseoseid, anti koolile täiendavalt veel Antšiborenko nimelise kooli staatus, kuigi lähikonnas hukkunud nõukogude sõjamehel mingit seost Karula kooli- või kultuurieluga ei ole. Kooli muutmisega 1989. aastal 9-klassiliseks on Antšiborenko nimi kooli nimest kustutatud, kuid edasi töötab ta ikka Lüllemäe koolina.

Iidne Karula on andnud Eesti kultuurilukku palju nimesid ja kordumatuid isiksusi. Karula vallal on oma kirjanik, millega iga vald kaugeltki uhkeldada ei saa. Karula kihelkonnas Karula vallas Mäkiste talus on sündinud Madsa valla- ning Karula kihelkonnakoolis käinud eesti kirjanik, kauaaegne Viljandi praost ja koolitegelane ning Eesti Vabariigi haridus- ja välisminister Jaan Lattik. Oma teostes on ta südamesoojuse ja mahlaka murdekeelega põlistanud just Karula kihelkonna elu-olu sajandivahetusest alates. Jaan Lattiku perekonnapärimus on imetlemisväärse tihedusega seotud Karula kooli- ja kultuurilooga. Saatuse kummalisel tahtel on tema esimene kirikukirjades täpselt kindlaks tehtud esiisa seesama Sangaste koolmeistri Märdi poolt üleskasvatatud vaeslaps “Paltsere Merte Kasw. Peter”.

Nimetamist väärivad kauaaegne Valga gümnaasiumi direktor ja õpetaja, tuntud kodu-uurija Alleks Vallner, Madsa ja Lüllemäe Algkooli kauaaegne juhataja, hinnatud muusikamees ja kodu-uurija Peeter Puudersell, kauaaegne Pikkjärve Algkooli juhataja, Pikkjärve Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja ja Pikkjärve heatasemelise segakoori juhataja Voldemar Suigussaar, Pikkjärve hilisem koolijuhataja ja eluaegne Karula koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Põder, Karula kihelkonnakoolist läbi ülikooli Eesti Vabariigi ministritoolile tõusnud August Kerem, Karula kihelkonna Antsla valla Puusmetsa talust võrsunud August Kannukene, tema poeg kirikuõpetaja Robert Kannukene, Võrõngu väiketalupidaja poeg Mikk Tamme, Valga Meeskoori juhataja Villem Metusala, orkestri ja segakoori juht Valter Ilsjan, Madsa Algkooli õpetaja Alla Macievska ning paljud teised.

( Kohandatud Helbe Merila 1989. a. teksti järgi.)

Lüllemäe kool 1990-2004

Üheksakümnendad aastad olid Lüllemäe koolile edukad ja tõid kaasa palju muudatusi.

Osaleti aktiivselt ainealastel olümpiaadidel ja konkurssidel. Auhinnalisi kohti said algklasside õpilased emakeeles ja matemaatikas, vanemad vene keeles, eesti keeles, loodusainetes. Urmas Pai võitis vabariikliku geograafiaolümpiaadi. Eriti tublid olid noored matemaatikud Eha ja Alfred Saani juhendamisel. Hästi esineti “Nuputal” ja rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel “Känguru”, koju tuldi auhinnaliste kohtadega.

1994. a. hakati õppima saksa keele asemel inglise keelt, teiseks jäi vene keel. 1993. a. sügiseks valmis staadioni kõrval mänguväljak. Sportlastele oli eriti edukas 1995/96. õppeaasta, mil püstitati 16 kooli kergejõustikurekordit. Käidi korvpallivõistlustel ja rahvastepalli mängiti vabariiklikul tasemel. Väga erinevatel joonistusvõistlustel osaleti arvukalt ja saadi vabariiklikku tunnustust. Nii poiste kui tüdrukute tööõpetuses on saadud auhinnalisi kohti.

Endiselt oli tugeval järjel rahvatants, osa on võetud kõikidest maakondlikest ja vabariiklikest pidudest, 2000.a. tantsupeol osales koguni neli rühma. Näiteringi liikmed on kahel korral osalenud vabariiklikus suvekoolis Rannal. Maakonda on esindatud murdealastel konkurssidel Sillamäel ja Hageris.

Kooli elu on mõjutanud muudatused lähikonnas. Nii on õpilastel võimalik alates 1995.a. sügisest tegeleda kultuurimajas klaveri- ja akordionimänguga Valga Muusikakooli õpetajate juhendamisel.

10 aastat tagasi rajatud Karula Rahvuspark on kooli elu mitmekesistanud.

Ekskursioonidel on käidud Saaremaal, Hiiumaal, Kihnus, Ida-Virumaal, Lahemaal, Tallinnas jm.

Väiksemad on alati oodanud põnevusega jõulunädalat, sest lisaks koolisisestele üritustele käiakse igal aastal päkapikumaal.

1997. aastal saadi võimlale ja osaliselt koolile uued aknad, alustati arvutiklassi väljaehitamist. Koolil on internetipüsiühendus. 2002.a. suvi kulus täielikult klasside ja koridoride remondile. 2003.a. remonditi söökla.

Kahjuks on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Sellele vaatamata teevad meie kooli õpetajad kõik, et Lüllemäe oleks arenev ja konkurentsivõimeline kool ka edaspidi.

 

Lüllemäe 8-kl. kooli lõpetanud
1965

Boriss Generalov, Ado Kasuk, Maret Kerman, Mare Leinus, Rein Lind, Viive Lõhmus, Enno Maks, Evi Piks, Olav Pilv, Asta Rebane, Ester Silm, Aino Sumberg, Olev Zirul, Ellen Tumm, Ants Viilup, Koidu Viilup, Mare Viin, Aime Voltein (kl. juh. Tiina Põder)
1966

Ina Altosaar, Aare Huobalainen, Ilme Johanson, Eda Kallion, Kalev Koemets, Aare Kroonberg, Mati Kütt, Eha Meresaar, Oskar Noorkõiv, Sulev Rohumets, Kersti Rätsep, Rein Saar, Veiko Sikk, Raivo Zirul, Kalju Tihane, Aarne Vendt, Elsa Voltein (kl. juh. Alfred Saan)
1967

Iva Generalova, Rein Hiire, Ludmilla Kassarova, Liilia Kets, Sirje Kikkas, Mati Lepik, Anu Lokk, Ruben Raibakas, Jaak Lõhmus, Tõnu Poola, Maie Reinach, Heino Roosik, Ilko Sikk, Nikolai Stallmeister, Küllike Tamm, Karl Teder, Tõnu Torm, Eha Ujuk, Laine Ujuk (kl.juh. Hileida Pikk)

1968

Raivo Helemets, Gennadi Hunt, Madis Ilsjan, Aasa Järve, Malle Kütt, Ants Lapp, Ingrid Leinus, Mare Lõhmus, Reet Metsik, Algo Mäeots, Mart Ploomipuu, Elle Raat, Mihkel Ruotsi, Robert Saar, Johan Sikk, Rett Sikk, Villem Stallmeister (kl. juh. Vilma Ventšikova)

1969

Eda Daniel, Urve Daniel, Ruth Herman, Sirje Järve, Eeva Järvmägi, Juhan Lepik, Ene Maks, Aili Metsar, Mari Metsik, Ellen Noorkõiv, Elsiine Niilus, Paul Pai, Leo Rebane, Sirje Rebane, Maimu Reinah, Allan Roop, Taimi Tammi, Sirje Võõras (kl. juh. Eha Saan)
1970

Silvi Borissova, Mati Jaansalu, Liivi Järvmägi, Villem Kannuluik, Kaja Kets, Jane Kullamägi, Eve Laht, Jaak Lääts, Rein Metsar, Ene Noorkõiv, Aleksander Riivik, Silvia Rohumets, Harri Zilensk, Carmen Zimmer, Maret Zirk, Arvo Täht, Valev Vuks, Meelis Vähi (kl. juh. Tiina Põder)
1971

Voldemar Ansi, Kalle Kargaja, Lembit Kargaja, Ona Katlauskaite, Hülle Koch, Helle Kurvits, Kalev Laatsarus, Lea Laht, Uuno Pilv, Merike Raibakas, Rein Randver, Rein Roopalu, Tamaara Savi, Aili Roosipuu. Jaak Torm, Jaan Veider, Jaan Õunapuu, Reet Õun (kl. juh. Alfred Saan)

1972

Mihkel Hingla, Kalev Järve, Aasa Järvmägi, Mart Kass, Väino Klasman, Saima Kulbin, Helve Kurvits, Kalev Lainevool, Liis Metsik, Ene Pikk, Male Savi, Ludmilla Sõna, Maire Zirul, Sirje Trahv, Aleksander Tšerepov, Heldur Vaht (kl. juh. Hileida Pikk)
1973

Lembit Ansi, Madis Järvmägi, Aare Hunt, Aime Kailas, Aime Karvak, Ahti Kurvits, Karin Küpper, Aivar Koemets, Marelle Metsar, Maile Nõmme, Peeter Pai, Helle Peterson, Eha Sarv, Liia Sarv, Aivar Tallmeister, Urve Vassar, Viktor Veider, Kalev Vuks, Heikki Võõras (kl. juh. Endla Raud)

1974

Merike Altosaar, Kalev Daniel, Ago Gaškov, Harri Järve, Tiiu Järve, Mart Kaas, Paul Kann, Ülle Kulbin, Ene Kullamägi, Sirje Mašinina, Hele Püvi, Milda Rebane, Mare Romanova, Valentin Sadovnikov, Erika Talu, Ago Veider, Margus Viks, Eduard Õunapuu (kl. juh. Vilma Ventšikova)
1975

Margus Jaansalu, Karin Järvmägi, Külli Järvmägi, Hillar Kargaja, Liivi Kargaja, Regina Katlauskaite, Ülle Kits, Artur Koemets, Tiina Matus, Kersti Peterson, Heldur Pettai, Liia Saag, Ene Sarv, Lea Vaher, Silver Visnapuu (kl. juh. Tiina Põder)
1976

Asso Altosaar, Maria Jõeorg, Mare Katlauskaite, Heli Kerman, Maire Kikkas, Eva Lauk, Aita Palumäe, Tiit Rätsepp, Sirje Zirul, Mare Vaino, Paul Võõras (kl. juh. Alfred Saan)

1977

Eve Järve, Marje Järve, Valdeko Kaas, Liia Kargaja, Kallu Kirsipuu, Ene Kivi, Kalmer Kond, Eve Kulbin, Ille Leetus, Maire Riivik, Liia Saar, Allan Treufeldt, Raul Treufeldt, Enn Tseier, Aivar Tsimmer, Siiri Vaher, Kalmer Visnapuu (kl. juh. Hileida Pikk)

1978

Juta Borisova, Kalmer Daniel, Jaan Hain, Urmas Hermaste, Andres Kann, Toomas Katlauskas, Rita Kirsipuu, Kalle Kivi, Riho Kraav, Maret Kõvask, Anu Lillmann, Tõnu Matus, Haljand Oberst, Andres Pals, Ene Palumäe, Margus Pettai, Jaan Pilv, Aivar Plaks, Ojar Raudik, Kaire Reidla, Margus Reinach, Reet Roopalu, Aldo Rätsepp, Taimo Saan, Olav Sarv, Kuno Susi, Tarmo Zimmer, Õie Tseier (kl. juh. Eha Saan)
1979

Riina Ansi, Ülle Hingla, Eino Karvak, Urmas Kattai, Tiina Keskpaik, Arvin Kivi, Malle Koorberg, Kersti Laht, Anneli Pettai, Mati Rampe, Rait Rebane, Mati Reidla, Siiri Sarv, Sixten Sild, Silja Sooäär, Silver Tsimmer, Villem Viilup (kl. juh. Mare Teder)

1980

Ere Akmentin, Udo Hütt, Kalle Kask, Aivar Kond, Heli Kraav, Epp Lauk, Ulve Lugo, Ulvi Oieva, Aivo Palumäe, Ülle Rampe, Anneli Raudsepp, Kalle Riivik, Toomas Sepp, Merike Trahv, Aivar Ventšikov, Aivar Visnapuu (kl. juh. Vilma Ventšikova)
1981

Remo Anton, Terje Gaškova, Arvo Jõeorg, Gea Oberst, Maire Prants, Taivo Raudsepp, Piret Rebane, Raul Sepp, Triin Sepp, Janne Sild, Jüri Vanaveski, Andi Veeber (kl.juh. Endel Lillak)
1982

Merike Altosaar, Maili Haller, Sale Hütt, Tiia Kalmus, Regina Kase, Kaie Kasvand, Thea Kond, Jüri Kulbin, Ina Ossaar, Tiina Pettai, Meelis Prants, Rain Rebane, Urve Reidla, Tõnis Sepp, Assar Sild, Jaak Veider, Raul Võsakov, Marika Võõras (kl. juh. Hileida Pikk)

1983

Ly Kaarna, Jaanus Kond, Piret Kõvask, Märt Ossaar, Andrus Pikas, Merike Prants, Terje Raudsepp, Jane Reidla, Hettel Sepp, Tiit Sepp, Rannar Tamm, Ene Tseier (kl. juh. Tiina Põder)
1984

Evelin Ivaste, Telvi Kõvask, Silvi Lüüs, Hele Peegel, Terje Puudersell, Marika Raudsepp, Ere Spicžonok, Taivo Vainu, Ingmar Viilup (kl. juh. Eha Saan)
1985

Atso Adson, Urmo Altosaar, Krista Anton, Kaupo Kaska, Marko Kivi, Katrin Kõvask, Ruslan Lainola, Toivo Leetus, Raivo Lokko, Eve Ojala, Raivo Palumäe, Urmas Peegel, Ly Raudsepp, Aivo Riga, Teet Saan, Andres Silm (kl. juh. Vilma Ventšikova)
1986

Viljar Kerb, Meelis Kivi, Raul Kõvask, Anu Kärsin, Janno Leinus, Margus Prants, Vahur Rimm, Kaido Sepman, Ulvi Siht, Sven Sisov, Valev Sisov, Valdur Vatman (kl. juh. Alfred Saan)
1987

Maarika Arikainen, Tiit Kukk, Robert Kõvask, Eret Liivago, Merle Markvart, Pille Ossaar, Sille Otsatalo, Kadi Rimm, Svea Sisov, Raina Tamm, Diana Ventšikova (kl. juh. Ludmilla Lainola)
1988

Toivo Kalmus, Viktor Kalu, Romet Kannukene, Rene Kartsep, Anne Klasmann, Janno Liivamägi, Kalle Oksaar, Ülle Otsatalo, Raivo Sirelpuu, Andres Teder, Silver Tsvetkov (kl. juh. Laida Avtomonov)
1989

Jaanika Arikainen, Katrin Markvart, Eva Kalu, Merle Peegel, Jaan Sild, Erki Saag, Marek Kast, Raiki Niilisk, Rein Kukk, Ingrid Sisov, Novella Ilves, Katrin Margussonov, Aivo Tann, Marje Kalmus, Indrek Teder (kl. juh. Vilma Ventšikova)

Lüllemäe Põhikooli lõpetanud
1990

Martin Ansi, Maris Avtomonov, Rene Järvmägi, Meelis Kaup, Raimo Kikas, Ulvi Kond, Matti Kukk, Jaana Liivamägi, Vahur Lillmann, Enno Lees, Janek Matto, Anneli Ploomi, Andro Pung, Ahti Saag, Markko Siimann, Maire Zirk, Taivo Tann (kl. juh. Eha Saan)
1991

Maret Veldre, Kristi Poola, Janek Bergmann, Jarno Bersin, Jaanus Hansing, Heli Hõppõ, Sigrid Jantsikene, Allan Järve, Maaris Kaarna, Renno Kartsep, Kaire Kaska, Jaan Karsin, Maigi Maa, Margus Ommuk, Siiri Puudersell, Urmas Saag, Mehis Silla, Margus Teder, Vaike Vatman (kl. juh. Alfred Saan)
1992

Eduard Gartvik, Jana Juul, Marek Leegiste, Kristel Lillemets, Signe Lillmann, Raul Maks, Terje Maks, Jana Oberst, Toomas Otsatalo, Janek Ploomi, Geia Sikk, Tarmo Teder, Gaari Voitka (kl. juh. Endel Riitsalu)

1993

Kaie Kotov, Ave Ilves, Rannar Jantsikene, Kristi Järve, Rain Kass, Egne Kasuk, Signe Kotkas, Helen Krillo, Margus Muttik, Taemar Pai, Marek Ploomi, Aive Prants, Esta Saag, Toomas Silla, Maigi Zirul, Kaja Vaher, Mirjam Veldre (kl. juh. Laida Avtomonov)
1994

Anu Avtomonov, Katri Veldre, Jaana Kikas, Katrin Kannuluik, Riho Must, Kerli Nassar, Tauno Oberst, Ranno Roopalu, Vika Sarvin, Geno Sikk, Vootele Veldre (kl. juh. Vilma Ventšikova)
1995

Ivo Grant, Marko Kass, Leho Kiil, Riho Kiil, Aivar Liiskmaa, Tiiu Matveitšuk, Raivo Melsas, Aronika Nõmme, Raili Roopalu, Reesi Silman, Ljudmilla Smirnova, Tiina Taal (kl. juh. Eha Saan)

1996

Karol Eimla, Geili Jantsikene, Viljar Järve, Kadi Kalvet, Indrek Kõivastik, Kristjan Lepist, Katrin Mändla, Maarika Olgo, Veiko Olgo, Tarje Pai, Merle Ploomi, Kaidi Prants, Hilkka Ritso, Triin Rätsepp, Kaidi Vain (kl. juh. Ülvi Mets)

1997

Kaiti Avtomonov, Reio Jantsikene, Geia Kaart, Inge Lainevool, Marget Leegiste, Katrin Matveitšuk, Lauri Matveitšuk, Marianne Muttik, Kaidi Mändla, Marika Ritso, Janeli Sarv, Riho Tikka, Katrin Vain (kl. juh. Ljudmilla Lainola)

1998

Mergan Vaard, Ketli Järve, Lembi Kuntus, Marika Matto, Urmas Pai, Riivo Niilisk, Gunnar Kannuluik (kl. juh. Laida Avtomonov)
1999

Janek Juul, Mari-Liis Must, Raul Paap, Kristjan Raud, Taavi Silm, Andrus Tikka, Sirli Trahv, Kristel Õunapuu, Raini Vända (kl. juh. Vilma Ventšikova)

2000

Angela Hüdsi, Aivar Järve, Helina Kaas, Kaija Kalvet, Maigi Lepik, Martin Muttik, Tarvo Pai, Merli Peegel, Gelo Neemeste, Taavi Suzi, Marko Teder, Kristo Õunapuu, Toomas Pai (kl. juh. Eha Saan)

2001

Karmen Ehasalu, Andro Järve, Jane Kikas, Sirli Lillmann, Merle Maks, Mihkel Neemeste, Kristiine Prants, Liis Rätsepp, Egert Sarv, Kaili Tsimmer, Toomas Vaard (kl. juh. Ülvi Mets)

2002

Erki Bergmann, Heidi Haljasmäe, Kalle Kivi, Iivika Kõivastik, Ivanna Moldavtšuk, Liina Paala, Aili Pai, Martti Pettai, Kristo Raud, Aigro Raudsepp, Tanel Rohtla, Helike Roosik, Ermo Teder, Kerttu Trahv, Kaimar Vain, Kaidi Valdma, Margo Vessin, Lennar Viilup (kl. juh. Ludmilla Lainola, Eha Saan)

2003
Ly Bergmann, Aidar Hüdsi, Rivo Kraav, Ksenia Krassilnikova, Karmen Noormäe, Viljar Raudik, Rando Roosik, Erko Sarv, Viljo Tsimmer, Siim Vessin, Marge Väikenurm (kl. juh. Laida Avtomonov)

2004

Pikne Kama, Marju Pai, Katri Pettai, Kristel Raud, Maarja Rätsepp, Ereli Sarv, Gerli Silm, Kaidi Tsimmer, Liane Tsimmer, Kaire Vaga, Kadri Valdma, Jörgen Viilup (kl. juh. Vilma Ventšikova)

2005

Maarja Jantsikene, Lyna Kaart, Veroonika Kovaltšuk, Lauri Kängsepp, Mihkel Maks, Janne Pedaja, Mihkel Peetsmann, Airika Raudsepp, Mihkel Roosik, Tauri Sarapuu, Tauri Zimmer, Kadi Tsimmer, Timo Uett, Dagor Vint (kl. juh. Heido Pärtel)

2006

Kaido Daniel, Andrus Hansen, Andres Hermaste, Jagne Kägo, Risto Kängsepp, Heleri Pettai, Reijo-Tero Roopalu, Sigrid Roosik, Erle Sarv, Indrek Vaga, Mihkel Valdma (kl. juh. Ivo Pill)

2007

Enn Bergmann, Kadri-Cathrine Kaart, Anett Mäe, Airo Pärnaku, Annely Sperling, Liisi Trahv, Dagmar Vint, Mehis Visnapuu (kl. juh. Merle Tuulas)

2008

Karoliina Ansi, Eiki Bergmann, Maarja Kaart, Ketly Poderat, Merili Riga, Kristiina Roosik, Geiri Sperling, Rikardo Tiisler (kl. juh. Vilma Ventšikova)

2009

Inga Balko, Heleen Järvmägi, Henry Poderat, Aleksandra Pravdina (kl. juh. Vilma Ventšikova)

2010

Kelly Krull, Liina Kuntus, Kai Liis Lepp, Eeva Tragel

(kl. juh. Marelle Kansonen)

2011

2012 (47. lend)

Annabel Ansi, Katrin Hermaste, Joel Hiir, Timo Jaaniste, Ethel Prants (kl. juh. Margit Punt)

2013

Kristiina Soe, Hans Valeri Järvmägi, Jaana Niklus, Jane Metsoja, Helen Kann, Liina Tsimmer. (kl.juh. Annika Laanepere)

2014

Anna-Liisa Hannus, Liisa-Maria Ansi, Kristiin Roopalu, Mikko Tamm, Keio-Kim Taal, (kl.juh. Ülvi Kann)

2015

Helis Kann, Robin Kõvask, Jane Niklus (kl.juh. Ülvi Kann)

2016

Egert Ansi, Jaan Krull, Laur Mägi, Villem Martin Roos, Ernst Saan, Heino Vaiditš, Margus Zimmer. (kl.juh. Rolf Saarna)

 

 

Direktorid

Pikkat, Otto 1964 – 1965

Kallus, Rudolf 1965 – 1972

Kärema, Uno 1972 – 1980

Saan, Eha 1980 – 1981

Avtomonov, Leonid 1981 – 2002

Pärtel, Heido 2002 – 2005

Kansonen, Janar 2005 – 2010

Lepp, Tiit 2010 – 2015

Kt Ülvi Kann 2015

Kt Raimond Luts 2015

Kt Rudo Lilleleht 2015-2016

Jana Tiits 2016-

Õppealajuhatajad

Teibak, Henno 1964 – 1966

Päss, Ljubov 1966 – 1967

Tennis, Helga 1967 – 1968

Org, Helgi 1968 – 1969

Saan, Eha 1972 – 1973

Ventšikova, Vilma 1973 – 1975

Põder, Tiina 1975 – 1977

Saan, Eha 1978 – 1979

Lainola, Ludmilla 1980 – 2002

Õpetajad aastast 1964

Pikkat, Heljo 1964 – 1965

Saan, Eha 1964 – 2010

Rimm, Helle 1965 – 2012

Karu, Helbe 1964 – 1974

Nirk, Salme 1964 – 1965

Tiig, Maimu 1964 – 1966

Sermat, Toivo 1964 – 1965

Täht, Üllas 1964 – 1965

Aarna, Jaan 1964 – 1965

Tennis, Helga 1964 – 1968

Põder, Tiina 1964 – 1989

Zimmer, Vaike 1964 – 1997

Saan, Alfred 1964 – 1999

Ventšikova, Vilma 1964 – ?

Kallus, Heljo 1965 – 1972

Pikk, Hileida 1965 – 1984

Mets, Inge 1965 – 1968

Kripsaar, Aksel 1965 – 1972

Nigul, Saima 1965 – 1966

Matkur, Helena 1965 – 1966

Org, Helgi 1966 – 1969

Popov, Kalev 1967

Morel, Enno 1967 – 1968

Saar, Silvi 1968 – 1969

Sumberg, Aino 1968 – 1970

Pihkva, Olavi 1969 – 1970

Leesik, Juta 1969 – 1978

Rogenbaum, Maret 1969 – 1970

Mõttus, Helbe 1969 – 1970

Lõhmus, Tiia 1970

Nõmme, Ene 1970 – 1971

Raidvee, Jaak 1970 – 1971

Hain, Ellen 1971 – 1972

Sonets, Liia 1971 – 1972

Püss, Tiiu 1971 – 1976

Raud, Endla 1972 – 1977

Lepik, Tiina 1972 – 1976

Teder, Mare 1973 – 2003

Poola, Hillar 1973 – 1974

Kärema, Hele 1973 – 1981

Mannine, Sulev 1975 – 1978

Mannine, Alli 1976 – 1978

Lillak, Endel 1978 – 1986

Vilipuu, Ene 1979 – 1981, 1984 – 1986

Abel, Ruth 1979 – 1993

Lainola, Ludmilla 1980 – 2002

Avtomonov, Leonid 1981 – 2002

Avtomonov, Laida ?

Kannukene, Ants 1982 – 1984

Ploomipuu, Piret 1984 – 1985

Roots, Kaja 1985 – 1995

Jefimova, Tatjana 1986 – 1991

Siidra, Jaanika 1987 – 1988

Riitsalu, Endel 1987 – 2000

Ritso, Helle 1988 – 2006

Rüütli, Tiina 1990 – 1991

Mõttus, Merike 1991 – 2009

Arikainen, Jaanika 1992 – 1995

Käst, Janika 1993 – 1995

Tuulas, Merle 1995 – 2007

Kann, Ülvi 1995 – 2007, 2012 – 2016

Petermann, Maarika 1996 – 1997

Udras, Sven 1996 – 1997

Kiviorg, Merike 1999 – 2002

Ilves, Heiki 2000 – 2001

Siilak, Ave 2001 – 2002

Mandel, Endla 2001 – 2003

Paas, Riho 2001 – 2002

Sütt, Maret 2001 – 2003

Laidre, Reno 2002

Veldre, Vilma 2002 – 2004

Puudersell, Terje 2002 – 2004

Krassilnikova, Svetlana 2002 – 2004

Sermat, Ain 2002 – 2006

Pill, Ivo 2002 – 2006

Kahr, Olav 2002 – 2010

Muttik, Margus 2003 – 2006, 2013-

Teder, Külli 2004, 2012 –

Salundi, Eve 2004 – 2005

Ploom-Zilmer, Kaili (koolipsühholoog) 2004 – 2006

Kansonen, Marelle 2005 – 2010

Vahtra, Eve 2005 – 2007

Pai, Urmas 2005 – 2006

Mäeots, Madis 2007 – 2008

Kibal, Kaija 2007 – 2008

Kiisler, Krista 2007 – 2008

Lepik, Liina 2007 – 2009

Madissoo, Asta 2007 – 2013

Lõhmus, Aime 2008 – 2009

Veresova, Olga 2009 – 2010

Riemann, Priit 2009 – 2013

Meriste, Mats 2010

Niinep, Vairi 2010 – 2013

Hannus, Ain-Meelis 2010 – 2013

Rikka, Kristi 2010 – 2013

Saunders, Derek 2010 – 2012

Laanpere, Annika 2010 – 2013

Raam, Raivo 2014

Vähi, Rebeka 2013 – 2014

Sisov, Valev 2006 –

Kõvask, Heidi 2006 –

Madissoo, Merili 2008 – 2016

Meresaar, Merli 2010 –

Vernik, Astrid 2010 –

Punt, Margit 2010 – 2016

Siivask, Ilona 2010 – 2015

Säre, Gerli 2012 –

Kama, Põim 2013 – 2014

Saarna, Rolf 2013 –

Roose, Celia 2013 – 2016

Roos, Merle 2014- 2016

Otepalu, Kati 2015

Saksing, Liina 2015-

Siilak, Ave 2015-

Lihten, Elin 2015-

Ahk, Koidu 2016

Remmel, Viljo 2016-

Varik, Anneli 2016-

 

 

 

 

Kiitusega lõpetanud

Järvmägi, Karin 1975

Saan, Taimo 1978

Karvak, Eino 1979

Sild, Sixten 1979

Sild, Janne 1981

Puudersell, Terje 1984

Vatman, Valdur 1986

Kukk, Tiit 1987

Teder, Andres 1988

Teder, Indrek 1989

Poola, Kristi 1991

Veldre, Maret 1991

Kotov, Kaie 1993

Avtomonov,Anu 1994

Veldre, Katri 1994

Silman, Reesi 1995

Sarv, Janeli 1997

Pai, Urmas 1998

Pai, Toomas 2000

Riga, Merili 2008