Külas Kaarel Kuik

“Elu tänaval, metalliäri, rongivargus, vanglad, luksusautod ja kõige kaotus on alles selle loo algus…” Nii juhatab Kaarel Kuigi autobiograafia “Tänavalt troonile” sisse raamatu veebileht.

4. aprillil Lüllemäe Põhikooli 5.-9. klassiga kahe tunni vältel kohtunud Kaarel Kuiki kuulasid õpilased ja õpetajad pingsas vaikuses. Külaline kõneles publikule oma raskustes lapse- ja noorpõlvest, kriminaalsest minevikust, elu õppetundidest ning nende najal üles ehitatud eneseusust ja edukast ettevõtlusest.

Miks suur osa ettevõtjatest edu ei saavuta? Miks võiks enne hukka mõistmist ka vangide eluloole korraks sügavama pilgu heita? Kuidas on võimalik, et raha peaaegu et ise inimese juurde tuleb? Kuidas leida jõudu, et raskes olukorras millegagi jätkata?

“Erinevad eluetapid muudavad teid. Aga alla ei tohi anda. Ma ei oska alla anda. Ei tea, mida see tähendab.” Foto: Ave Kadakas

Tänavalt võib jõuda kõikjale – surma või õnneliku pereelu ja eduka ettevõtluseni. Mitmed Kaarli tuttavad on tänaseks surnud. Kaarel on veendunud, et üks olulisimaid oskusi elus toime tulla on pidevalt end ja olukordi analüüsida. Kas ka Sinul oli selles heas või halvas olukorras mingi osa? Enda treenimine samasuguseks olukorraks aitab järgmisel korral paremini toime tulla.

Vahel tulevad inimesed Kaarli juurde ja küsivad, millesse peaksid investeerima. Kaarel ütleb: “Iseendasse.” Kui öelda inimesele ette, kuhu oma raha paigutada, siis ta tegelikult ei tule selle haldamisega toime. Kõigepealt tuleb teha ennast tugevaks ja siis leiad ise oma tee ega pea käima teistelt küsimas, mida oma eluga teha.

Öeldakse, et iga endise vangi elusaatus pärast vabanemist saab alguse sellest, kes tulevad talle vangla väravasse vastu. Kui tulevad nädal-kaks varem välja saanud endised vangid, siis on üsna kindel, et inimene on peagi taas trellide taga. Lootma peame peaaegu et ainult endale – kui ise oled tubli, siis tekib sinu ümber inimesi, kes tahavad sind aidata, sinuga koos teha. Kui oled abitu ja muudkui käid teistelt küsimas, et aidake-aidake, siis ei jõua sa kuhugi.

“Kui inimene tahab vanglast pääseda, siis tuleb ise kõvasti selle nimel tööd teha. On hästi suur vahe, kas istud oma kambris ja loed raamatuid või mängid viis aastat täringumänge.” Foto: Viljo Remmel

Kaarel on kogenud, et elusündmused aitavad meil valikuid teha: näiteks saab inimene otsustada, et ei taha enam üht või teist teha, selline olla, niimoodi elada. Igast asjast saab midagi kaasa võtta – ka näiteks raamatust, mis on täiesti igav, leiab kindlasti üks-kaks asja, mis teeb teist parema inimese. Ükskõik, mida teete – igalt poolt saate midagi õppida.

Edukas saab inimene olla siis, kui ta leiab midagi, millesse usub ja mida armastab. On suur vahe, kas ollakse ettevõtja raha nimel või sellepärast, et millegi tegemine on enda jaoks oluline ja see tuleb hästi välja. Kui lillepoe pidaja on oma tööd tehes õnnelik ja tal tuleb see hästi välja, jagab ta rõõmu ka oma klientidele. Tema juurde tullakse jälle ja jälle tagasi. Raha võetakse ka muidugi kaasa.

Raskete hetkede puhuks andis Kaarel hea nipi – süda teab alati. Kui on tahtmine teha midagi, mis ei ole õige, siis tulebki oma südamelt küsida. Kui süda ütleb, et ei peaks tegema, siis ei peakski tegema.

Kiusatushetkede puhul aitab hästi ühe Kaarli tuttava nipp, kel ei tulnud kuidagi välja müügitöö. Ta hakkas iga allaandmise kiusatuse puhul endale ütlema: “Homme annan alla. Aga mitte veel täna.” Kui homme tuli, ütles ta endale sama.  Kaarel tõi veel elulisi näiteid: “Homme söön seda kooki, mida ma ei tohiks süüa. Täna veel ei söö.” Paljud halvad otsused jäävad nii tegemata.

“Kui saaksin elu tagasi kerida, siis teeksin seda, mida isa mulle õpetas: „See, mis on pea sees ja muskli koha peal, seda ei saa koju jätta.“ Alustaksin ilmselt raamatute lugemisest.” Foto: Ave Kadakas

Noortele soovitas Kaarel luua suhteid, teha iseennast paremaks ja tugevamaks – see on see, mida ta ise teeks. Kaarel usub, et ükskõik kas ollakse jalgpallur või tahetakse ettevõtjaks saada, siis iseenda tugevamaks tegemine aitab sellele oluliselt kaasa. Noorena võib tunduda, et aega on, aga tegelikult ei ole – tasub kohe pihta hakata. Kõik kuulsad ja tublid inimesed, keda me imetleme – nende oskuste ja edu taga on kõva töö.

Külaline rõhutas, et õppida on alati vaja. Eriti praegustel muutuvatel aegadel on kohanemisvõime ning uue õppimine, lahenduste leidmine edu aluseks. Kaarel ise on alati õppinud seda, mida parasjagu tarvis on: kui oli tarvis Saksamaalt autosid tuua, õppis ta selleks piisavalt saksa keelt; kui Hispaanias tööd teha, sai selle keele suhu; kui Soomes äri alustas, õppis selgeks vajalikud tehnilised teadmised ja uue keele.

Täna on Kaarel Kuigi autoklaasidega tegeleval ettevõttel filiaalid 25 Soome linnas ning see on osa maailma suurimast autoklaasidega tegelevast ettevõtete ketist. Ta on perega seadmas omale sisse kodu Saaremaal ning unistab sellest, et peagi enam ja enam raamatute kirjutamisega tegeleda.

Kaarlil on ka hobi, mis on teda läbi elu saatnud – motosõit. Isalt saadud pisik on ta viinud võistlema motokrossis, supermotos ja enduros. Praegu eelistab ta võistelda Pariis-Dakari stiilis. Vahetult enne Lüllemäele külla tulekut sõitis ta Hispaanias Alicantest peaaegu Portugali piirini. Kodus on Kaarlil mitu ratast. Lisaks temale sõidavad mootorrattaga ka abikaasa ja poeg. Järgmine raamatki on seotud motohuviga. See saab kõnelema Tallinna Kalevi motoklubist, mille liige Kaarel ka ise olnud on.

Meeldejäävast kohtumisest said asjaosalised endale ka fotomälestuse. Foto: Rolf Saarna

Külalise mõtteid refereeris ja uudise koostas Ave Kadakas.

Lüllemäe Põhikool