USA sõdurid külastasid Lüllemäe Põhikooli

by Ave Kadakas · Published 14. dets. 2018 · Updated 17. dets. 2018

Reedel, 14. detsembril toimusid Lüllemäe Põhikoolis väga erilised tunnid. Külla tulid viis USA sõdurit, kes on saabunud kolmeks nädalaks Eesti väeüksuste juurde, et vahetada kogemusi ja oskusi.

USA armee I brigaadis teenivad sõdurid on pärit erinevaist osariikidest üle kogu riigi: Põhja-Carolina, California, Alaska, New York ja Texas. Kõigepealt tuleb ikka kõne alla ilm. Eesti kliima kohta ütlesid külalised, et kui New Yorgist pärit sõduri jaoks on Eesti temperatuurid tavapärased, siis teksaslase jaoks tunduvad meie praegused väikesed miinuskraadid juba väga külmana.

Sõdurid viisid läbi kaks külalistundi. Mõlema tunni jooksul said õpilased tutvuda nii külaliste päritolu kui aukraadidega.

Vestluse käigus said õpilased hulga uusi teadmisi. Näiteks seda, et erinevalt Eestist on Ühendriikide armees teenimine vabatahtlik, see-eest tuleb liituda vähemalt kaheks aastaks. Palk on lisaks aukraadile seotud ka perekonnaseisuga. Armeesse saab astuda alates 18-aastaselt, vanemate loal ka aasta varem. Liitumise piirvanus on 35, kuid kui juba liitutud, siis pensionile minnakse alles kuni 65-aastaselt.

Peamine võõrkeel on seoses suure naabri Mehhiko lähedusega hispaania keel, ehkki koolides õpetatakse sageli ka prantsuse keelt. Külas käinud sõdurid ise räägivad põhiliselt inglise keelt, kuid tunnis osalejad kuulsid ka lause hispaania ning Texase nn “maakate” (redneck) keelt.

Riik, kuhu kõik sõdurid tahaksid minna, on Saksamaa, sest sellest räägitakse militaarringkondades väga palju head. Olles rotatsiooni korras käesoleval aastal teeninud Poolas, Lätis ja nüüd Eestis, ongi nad järgmisena Saksamaale suundumas. Soovide nimekirja mahub veel näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia. Kaugeim riik, kus keegi neist käinud, on Lõuna-Korea.

Eesti kolleegide kohta jätkus lühiajalise koostöö kogemuse pealt kiidusõnu professionaalsuse kohta. Samuti kiideti üksmeelselt Eesti sõdurite toitu, mis on ameeriklaste põhiroogadest erinev, aga väga maitsev. Küsimus, kas ameeriklaste pitsa peale ikkagi käib ananass või mitte, jäi endiselt lahtiseks – vastuseid oli nii eitavaid kui jaatavaid.

Mõlemate tundide aktiivne osa algas soojendusharjutustega, millega Ameerika sõdurid iga hommikut alustavad.

1.-4. klassi tunnis tekitasid põhiliselt elevust mängud. Kehalise kasvatuse õpetaja Valev Sisovi ettepanekul korraldati laskmisvõistlus. Ehkki sõdurite keskmine täpsus oli õpilastest parem, said Lüllemäe laskevõistkonna lapsed oma kuulid üksteisele lähemale seatud. Võitjaks kuulutati seega Lüllemäe lapsed. Korraldajad möönsid, et oma osa mängis tulemuses kindlasti see, et sõdurid hoidsid õhupüssi käes kas esimest korda elus või üle mitmete aastate.

Sõdurid olid äärmiselt üllatunud selle üle, et koolis õpetatakse laskmist juba varakult, et seda teevad ka tütarlapsed ning et kooli uus püss on niivõrd heal tasemel. Neil, kes laskmisega varasemalt tegelenud, tõid “vanad head ajad” meelde Lüllemäe kooli kaks nõukogude-aegset Tšehhi relva.

Vanemate klasside õpilased võtsid sõduritega mõõtu korvpallis. Kolme minuti jooksul tuli vabaviskejoonelt pall korvi saada võimalikult paljudel juhtudel. Võitjameeskond – Lüllemäe Põhikool. Taas kord tuleb erapooletuse tagamiseks märkida, et korvpalligi ei olnud külalised kaua aega mänginud.

Toimus ka varustuse demonstratsioon, samuti näidati publikule haavatud kaaslase lahinguväljalt päästmist.

Sõdurid lubasid lahkudes, et kui vähegi võimalik, siis tulevad jälle Eestisse ja Lüllemäele külla.

Lahkumiskingiks andis direktor Jana Tiits üle legendi järgi sõltuvust tekitavad Eesti šokolaaditahvlid, kodus küpsetatud rukkileivad ning kohaliku mesiniku mett.

Lüllemäe Põhikool tänab USA armee I brigaadi ning Valga vallavalitsust erakordse kogemuse eest, mis osalejaile kauaks meelde jääb.

Sõdurites tekitasid elevust nii vanad Tšehhi õhupüssid kui uus, laskmisringi jaoks kooli ostetud relv. Foto: Ave Siilak

Soojendusharjutused. Poolel teel paindesse, et öelda “Hello, sky!” ehk “Tere, taevas!”

Erinevalt ülejäänud soojendusharjutustest ei ole see reielihaste soojendusvõte Eestis levinud. Foto: Ave Siilak

Nii nooremate klasside õpilased, sõdurid kui õpetajad lõid hoo ja fotol nähtava rõõmuga kaasa tagaajamismängus. Foto: Ave Siilak

Õhupüssi päästik osutus sõdurite käe jaoks oluliselt tundlikumaks kui tavarelvade oma, millega nad harjunud. See ei takistanud täistabamusi sooritamast. Foto: Ave Siilak

Õpetaja Valev enne võistluslasku juhendamas ringõpilast Minna Murumetsa. Foto: Ave Siilak

Vahetundi kasutasid külalised täiendavateks laskeharjutusteks. Foto: Ave Siilak

Mehi lahinguväljale ei jäeta. Nii tuuakse haavatud kaaslane endaga kaasa. Pildil puudub relv, mida täisvarustuses mees endaga selles olukorras kaasas kannaks. Foto: Ave Siilak