Meeldetuletus – Lüllemäe Põhikooli 60 aasta juubel 18. mail 2024

Kooli juubelini on jäänud veidi üle kuu aja ning siin veelkord informatsioon.

Vilistlaspeo osalustasu on 25 eurot. Palun kanda see 25. aprilliks Valga Vallavalitsuse kontole EE491010202000577004 (SEB Pank). Selgitusse märkida “Lüllemäe vilistlaspeo tasu”.

NB! Nii mõnedki vilistlased on uurinud, et kas on võimalik tasuda osavõtutasu ka kohapeal sularahas. Jah, see on võimalik, aga palun oma tulekust ikkagi võimalikult aegsasti teada anda. Kui oled vilistlaspeole tulemas, aga pangaülekandele eelistad sularahas maksta samal päeval, siis palun kirjuta mart.kase@karula.edu.ee.

Siin on kahe vilistlase vastused varasemalt esitatud küsimustele. Neile kolmele küsimusele ootame vastuseid erineval ajal lõpetanud vilistlastelt e-mailile mart.kase@karula.edu.ee.

– Milliste liikumisharrastustega Sinu Lüllemäel kooliskäigu ajal tegeleti? Mida tegite talvel? Mida te tegite kevadel ja mida sügisel? Kas meenub oma kooliajast ka mini värvikas retk või omamoodi ettevõtmine? 

 

Heleri Pettai (lõpetas Lüllemäe kooli 2006. aastal)

Minu kooliskäigu ajal tegeleti erinevate asjadega. Ise mäletan kõige eredamalt, et sai ikka käidud rahvatantsus, mida õpetas õp. Mare Teder.  Sai ka käidud loomulikult rahvastepallis mis oli ka ülipopulaarne. Õpetajat ma kahjuks ei mäleta, aga hüüdnimi oli temal “Käbi” :). 

Talvel saime kooli poolt kastutamiseks nn RAUDKELGUD. Praeguses eas tundub sellise kelguga mäest alla laskmine veidi riskantne. Aga sellegi  poolest oli see kõige parem osa talvest, kui sai kooli ees (loe: üle tee) mäest  alla vuhiseda. Muidugi saime ka suusatada, nii nagu praegusel ajal seal. Olid omad rajad.

Kevadel tehti selline päev, kus iga õpilane sai panna oma pisikesed käed tööle. Valikus olid riisumine ja rohimine. Ja kevadet ootasid õpilased kõige rohkem, sest siis oli ka aeg kooliekskursiooniks, mitte klassiekskursiooniks. Kõik said minna, kes soovisid. 

Ja sügisel. Loomulikult oli õunamahl. Koolil oli/on ju suurepärane õunaaed, kus oli igasuguse maitsega õunu. Ja siis tehti ka selline päev, kus sai terve päev õunu korjatud ja mahla tehtud. Sai ka kohe mekkida, aga sai ka südatalvel juua lõunasöögi kõrvale omatehtud mahla.

Ka oli meil harrastuseks ja hobiks laskmine, kus saime lasta õhupüssiga märke ja käia võistlustel. Käisin minagi paar korda.

 

Arvo Täht (lõpetas Lüllemäe kooli 1970. aastal)

Pioneeriajast on meelde jäänud kevadeti maastikumängud. Need olid midagi sõjalis-sportlikud orienteerumismängud. Hilisemas ajas sai tegeletud palju spordiga. Kehalise õpetaja Mare Rogenbaum oli väga aktiivne ja innustas mind tegelema orienteerumise, suusatamise, kiirkõndimisega, kergejõustikuga. Sain nendes mõned auhinnalised kohad ka rajoonis.

 

– Milline õpetaja oli Sinu kooliajal kõige meeldejäävam? MIs lugu Sul temaga seoses meenub?

Heleri Pettai (lõpetas Lüllemäe kooli 2006. aastal)

Eks neid õpetajad oli ka omajagu. Oli meeldivaid ja mittemeeldivaid. Aga mulle meenuvad kohe õp. Eha Saan (loe: Juula) ja õp. Helle Rimm (loe: klassijuhataja).

Juula andis meile seda raskeimat ehk siis matemaatikat. Ta tegi selle sulle puust ja punaseks ette. Ka mulle, raske peaga inimesele, hakkas see aine meeldima. Ka Juula on öelnud selles lause :”VÕLG ON VÕÕRA OMA”, mis tänini kuklas huikab, kui matemaatilisi tehteid lahendan. 

Ja õp Helle oli PARIM klassijuhataja, keda soovida. Ta oli alati hoolitsev ja ka pragas meiega, kui oli seda vaja. Temaga seoses meenub mul küll üks huvitav mälestus. Ta astus mööda klassi ringi, kui me tegime kontrolltööd, ja ta märkas, et ma kirjutasin number viit valesti ja siis vahetunnis ma kirjutasin terve tahvli number viit täis ja nii nagu pidi. 🙂 Ja siis mul oli tunne nagu ma oleksin The Simpsonite Bart 😀

 

Arvo Täht (lõpetas Lüllemäe kooli 1970. aastal)

Õpetajatest on jäänud rohkem meelde Tiina Põder. Ta oli selline vanaaja inimene. Sageli oli tal hommikuti laudalõhn küljes, aga see oli kuidagi kodune. Veel olen talle väga tänulik. Kui lõpuklassis olin päris paha poiss, siis tema uskus minusse  ja  sain kooli lõpetatud.

 

– Kui sina käisid koolis, kas siis oli koolil oma kasvuhoone? Kas Sulle meenub sellega seoses ka mõni lugu? 

Heleri Pettai (lõpetas Lüllemäe kooli 2006. aastal)

Kui mina alustasin kooli ja ka kooli keskel oli koolil OMA kasvuhoone. Ikka  meenub sellega lugu. Kas just kasvuhoonest, aga kindlasti sellest põllust, mida õpilased harimas käsid suvel. Jah, suvel. See, kes jäi suvetööle, sai minna kooli põllule nn suvetööle. On veider mõelda, et selle asemel, et parandada halba hinnet, anti sulle hoopis kätte ehtne kõblas. Ma ei mäleta, kaua pidi käima seal kõplamas ja kastmas ja rohimas, aga vist ikka oli mõni nädal. Ja kui selle ära tegid siis said hindeks “PARANDATUD”.

 

Arvo Täht (lõpetas Lüllemäe kooli 1970. aastal)

Kasvuhoonest ei ole suurt  meeles. Minu arust kohe algul ta ei olnud kasutusel, aga hiljem midagi seal ikka kasvas. Eks neid mälestusi on palju, aga kõik on toredad ja hea meenutada.

 

Hea vilistlane, vasta palun Sinagi neile kolmele küsimusele ning saada vastus mart.kase@karula.edu.ee.

Ootame Sind 18. mail.

Lüllemäe Põhikool